Suurim osa kodu energiast kulutatakse kütmisele. Küttearvetelt on lihtne säästa kui pöörata tähelepanu ruumide temperatuuri reguleerimisele ja uste ning akende tihendamisele. Energiasäästlikul kütmisel ei ole vajadust teha järeleandmisi mugavuse pealt.

Kasulikke näpunäited kütmiseks

Ära hoia ruumide temperatuuri liiga kõrgena. Soovitav temperatuur elutoas on  210C ümber, magamistoas  aga 19 0C, ruumides, mida te ei kasuta igapäevaselt, võiks temperatuur olla 12 0C juures, garaažis ja hoiuruumis  50 C ümber.  Juba ühe kraadi võrra ruumide temperatuuri alandades säästate küttekulusid 5%.

Alandage ruumide temperatuuri juba ka siis kui olete kodust eemal ööpäeva ja olles ära pikemalt, võite alandada eluruumide temperatuuri juba 12  – 16 0C peale.

Põrandaküte seadistage nii madalaks kui kannatab, aga nii, et teie mugavustunne ei oleks häiritud.

Hoolitse, et uksed ja aknad oleksid tihendatud. Tihendamata uste ja akende kaudu sissetungiv jahe õhk on üks olulisemaid teie soojatarbimist mõjutavamaid asjaolusid. Kui teie aknad ja uksed on tihedalt suletud, on teil lihtsam ka neid korras hoida.

Kasuta toasooja saamiseks ka lisaks muid kütteseadmeid ja küttekoldeid nagu kamin, puuküttega ahi, õhksoojuspump ja päikesepatareid. Väiksemad soojaarved tasuvad teie kulutused ajapikku.

Kui sul on kodus paigaldatud õhksoojuspump, langeta elektriradiaatorite temperatuuri paari kraadi võrra madalamale kui õhksoojuspumbal – nii saavutad kõige suurema elektrienergia kokkuhoiu.

Suvel kasuta õhksoojuspumba jahutusrežiimi vaid siis kui see on vältimatu. Jahutamine kulutab jõudsalt elektrit ning vähendab talvel õhksoojuspumba kasutamisel saadud kokkuhoidu. Piisab kui kasutate jahutust vaid paari kraadi ulatuses ning sealjuures kõrvaldab õhksoojuspump üleliigse niiskuse teie toaõhust.

Eelista puukütet. Puuküte on mugav ja keskkonnasõbralik ning annab meeldiva toasooja. Puukütte abil saate lihtsalt vähendad oma küttekulusid külmal perioodil ja samuti kindlustate endale toasooja võimalike elektrikatkestuste ajaks. Kodudes, kus kasutatakse peamiselt elektrikütet, on majanduslikult otstarbekas lisaks kasutada korrapäraselt puukütet.

 

Kas teadsid, et…

  • küttekolle või leivaküpsetusahi võib katta 10-30% sinu kodu soojusenergia vajadusest;
  • sobivates tingimustes võite õhksoojuspumbaga säästa kodu soojakuludest isegi 30-40%. Kõige enam võidavad need kodumajapidamised, kes kütavad elektriradiaatoritega.

Elektrisaun

Sauna kasutame üha enam ja tänapäeval on saun olemas väga paljudes kodudes. Tavaliselt kütame sauna üks kuni kaks korda nädalas. Sauna kütmine kajastub ka suurenenud elektriarvetel kui me ei pööra piisavalt tähelepanu õigele sauna kütmisele ja ei muuda oma harjumusi.

Näpunäiteid elektrikerisega saunale

Küta sauna korraga kogu perele. Ligi 50% kerise elektrikulust läheb sauna eelkütmiseks. Seepärast on energiasäästlikum viis kütta sauna üks kord ja ühildada kõik saunaskäimised kui kütta sauna mitu korda järjestikku.

Pea lugu pehmest leilist. Üle 100 0Cleil lisab elektrikulu 20-30%. Majanduslikult on kõige säästlikum temperatuur saunas 70- 80 0C.

 

Kas teadis, et …

  • ühe saunaskäigu jooksul kulub elektrit keskmiselt ligi 8 kWh, ehk keskmiselt 0,60 eurot;
  • elektrikeris on võimsuselt ülekaalukalt suurim kodune elektriseade.  Ühe kilovatt-tunniga saad kasutada seda vaid 10 minutit. Võrdluseks, sama elektrikuluga saad kasutada muid elektriseadmeid järgmiselt: elektriahi 40 min, tolmuimeja 1 h, plasmateler 2 h, lauaarvuti 6 h, LED või LCD-teler 7 h, mängukonsool 10 h, külmik 30 h, sülearvuti 40 h, säästupirn 91 h, tahvelarvuti 100 h, mobiiltelefoni laadimine 200h.

Näpunäiteid vee kasutamiseks

Pese nõusid nõudepesumasinaga. Kui võrrelda käsitsi nõudepesu ja nõudepesumasina kasutamist, siis märgatavalt majanduslikult kasulikum on kasutada nõudepesumasinat.

Loputa nõud enne masinasse panekut ainult siis kui see on hädavajalik. Juba kahe inimese nõude loputamine jooksva vee all võtab kuus korda enam vett  kui nõudepesumasina kasutamine.

Kui on vajadus kindlasti pesta käsitsi, ära pese jooksva vee all, vaid pese kraanikausis.

Nõudepesumasin pane tööle kui masin on täis nõusid. Nõudepesumasin kasutab korraga pesutsükli jooksul  13 – 18 l vett, olenemata sellest kas masin on täis või pooltühi.

Reguleeri köögikraanid ja vannitoakraanid sobivaks:duššisegisti 12 l/minutis, kraanisegisti 6 l/minutis.

Kui võimalik, kasuta ainult säästlikke ja tõhusaid duššisüsteeme, vanniskäik kulutab viis korda enam vett.

Sulge vesi keha seebitamise ja peapesu ajaks.

Vaheta vanad segistid  kaasaegsete ja säästlikumate vastu kuna need aitavad teil säästa raha.

Eelista valamusegisteid, millel on üks hoob ja kasuta uusi nutikaid dušisegisteid millega kulutate poole vähem vett ning samas pakuvad nad suuremat dušinaudingut.

Paranda kohe tilkuvad kraanid ja korrast ära WC loputussüsteem. Pidevalt tilkuv kraan ja jooksev loputusvesi toob teile oluliselt suuremad veearved.  Näiteks isegi  väike WC poti loputusvee nirisemine võib ulatuda 30 l veekulule tunnis.

Pesumasin lülita tööle kui on kogunenud täistrumli jagu pesu. Järgi pesuvahendite koguste juhiseid; liigne pesuvahendi kogus nõuab suuremat loputusvee kogust.

Kasuta pesu pesemisel nii madalaid temperatuure kui pesemisjuhised riietel seda lubavad. Elektrikulu väheneb poole võrra kui kasutad 60 0C asemel  40 0C pesemisrežiimi.

 

Kas teadsid, et …

  • üks kuupmeeter vett maksab keskmiselt 3 eurot; soe vesi aga on kolm korda kallim;
  • kaasaaegsed nõudepesumasinad kulutavad keskmiselt ühele pesule 15 l vett aga kui pesta sama kogus nõusid jooksva vee all, kulub juba 140 l vett;
  • inimene kulutab päevas keskmiselt 6 ämbrit sooja vett.