Talumistasude maksmise kord

Alates 01.01.2019 muutub talumistasude maksmise kord vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusele (tehnovõrgu talumise tasu muutmine), vastu võetud 17.01.2018 https://www.riigiteataja.ee/akt/130012018001.

Talumistasu makstakse maaomanikele, kelle maa sihtotstarbeks on maatulundusmaa.

Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega.

Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga.

Kitsenduse sisulised ulatused on määratud kolme koefitsiendiga 1,0; 0,5 ja 0.

Koefitsienti 1,0 rakendatakse juhtumil, kus mis tahes kitsendust põhjustava rajatise kaitsevöönd paikneb maatulundusmaa sihtotstarbega maal, mida selle kitsenduse tõttu ei ole võimalik kasutada sihtotstarbeliselt. Näiteks on selliseks maaks metsamaa, mida läbib elektrijaotusvõrgu õhuliin.

Koefitsienti 0,5 rakendatakse maatulundusmaa puhul juhtudel, kui maa kasutamine on osaliselt võimalik. Need on juhtumid, kui tehnovõrgu rajatise kaitsevöönd paikneb maatulundusmaal, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt. Näiteks on selline maa haritav maa, mida koormavad elektri õhuliinid.

Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, millel on erinevad koefitsiendid, siis sellisel juhul kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Näiteks kui katastriüksus on 60% maatulundusmaa sihtotstarbega ja 40% tootmismaa sihtotstarbega, siis määratakse koefitsient maatulundusmaa järgi. See kehtib ka juhul, kui konkreetsel katastriüksusel paikneb tehnovõrgu rajatis tootmismaa osal. Kui osakaalud on võrdsed (50/50), siis kohaldatakse suuremat koefitsienti.

Kuna maa sihtotstarbelist kasutamist ei ole võimalik andmebaasidest kindlaks teha, siis peab selle kohta andmed esitama taotleja taotluses. Kui osa võrgust paikneb kasutataval maal ja teine osa mitte, siis tuleb andmed esitada ka selle kohta. Samuti peab maaomanik andma teada, kui sihtotstarbelise kasutamise asjaolud on muutunud.

Omanikul on õigus nõuda talumistasu tavapärasest suuremas ulatuses, kui tema kantud kulud on suuremad kui üks kolmandik tavapärase suurusega tasust. Suurema tasu nõudmise eeltingimuseks on, et kulude kandmine peab kinnisasja omaniku jaoks olema vältimatu ja need kulud ei ole vajalikud talle endale. Seega näiteks kaitsevööndis vajalik puude, põõsaste ja okste raiumine, mis on kaitsevööndiga ehitise ehk tehnovõrgu omaniku õigus ja kohustus, maaomanikule kohustusi ega kulusid ei tekita. Elamu- või ärimaa korrashoiu kulud on eelduslikult vajalikud kinnisasja omaniku enda huvides ega anna samuti õigust nõuda täiendavat hüvitist. Täiendavat hüvitist saab nõuda näiteks sellisel juhtumil, kui kinnisasja omanik maad sisuliselt kasutada ei saa, kuid peab seda siiski korras hoidma tulenevalt kohaliku omavalitsuse heakorra nõuetest.

Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, siis sellisel juhul on hoonestatud kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu omanikult kasutatava hooneosa eest harilikku tasu ehk üüri vastavalt turutingimustele.

Talumistasu ei ole õigus nõuda rajatise selle osa eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. Näiteks paiknevad maatulundusmaa sihtotstarbega maal sageli ka hooned, kus tarbitakse elektrit. Kui liitumispunkt paikneb hoonete juures, siis võib jaotusvõrguettevõtja võrgu osa, mis on vajalik ainult selle liitumispunkti varustamiseks, paikneda suures ulatuses teenuse tarbija enda kinnisasjal.

Tasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro.

Maa maksustamishinna suuruse kindlakstegemisel saab nii kinnisasja omanik kui ka tehnovõrgu omanik lähtuda Maa-ameti andmetest.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus

Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:  1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;  2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;  3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit;  4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit;

Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

 

Näide 1

  • Hirmo-Vidriku katastriüksus pindala 6,46 ha;
  • sihtotstarve maatulundusmaa 100%;
  • 100% metsamaa kõlvik;
  • elektriõhuliini kaitsevöönd 6016 m² (9,31%);
  • katastriüksuse maa maksustamishind[1] on 6,46 x 275 = 1777 eurot;
  • kaitsevööndi aluse maa maksustamishind on 9,31% x 1777 = 165 eurot;
  • kitsenduse sisuline koefitsient AÕSRS lisa 1 kohaselt on 1,0 (elektri jaotusvõrk ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaal)
  • talumistasu on 7,5% x 165 x 1,0 = 12,38 eurot.[2]

 

Näide 2

  • Hirvemetsa katastriüksus
  • pindala 8,17 ha;
  • sihtotstarve maatulundusmaa 100%;
  • kõlvikud:
    • haritav maa 0,75 ha;
    • metsamaa 6,89 ha;
    • muu maa 0,53 ha;
  • elektriõhuliini kaitsevöönd 5336 m² (6,53%);
  • katastriüksuse maa maksustamishind on 0,75 x 153 + 6,89 x 275 + 0,53 x 32 = 2026 eurot;
  • kaitsevööndi aluse maa maksustamishind on 6,53% x 2026 = 132 eurot;
  • kitsenduse sisuline koefitsient AÕSRS lisa 1 kohaselt on 1,0 (elektri jaotusvõrk ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaal)
    • talumistasu on 7,5% x 132 x 1,0 = 9,92 eurot.[3]

Näide 3

  • Hirvepõllu katastriüksus pindala 18 516 m²;
  • sihtotstarve maatulundusmaa 100%;
  • 100% haritava maa kõlvik;
  • viljakustsoon V0874002 100%
  • elektriõhuliini kaitsevöönd 594 m² (3,21%);
  • katastriüksuse maa maksustamishind on 1,8516 x 153 = 283 eurot;
  • kaitsevööndi aluse maa maksustamishind on 3,21% x 283 = 9 eurot;
  • kitsenduse sisuline koefitsient AÕSRS lisa 1 kohaselt on 0,5 (elektri jaotusvõrk sihtotstarbelise kasutusega maatulundusmaal)

Õiguse üldistest põhimõtetest tuleneb, et kui kinnisasi on kaasomandis, siis on igal kaasomanikul õigus talumistasule oma kaasomandiosa ulatuses. Iga kaasomanik peab esitama eraldi taotluse.

AÕSRS § 156 lõikes 6 on sätestatud talumistasu saamise nõude aegumistähtajaks kolm aastat. Aegumistähtaeg tähendab, et selle aja (kolme aasta) jooksul saab taotluse esitamisega tekkinud talumistasu nõuet maksma panna (täpsemalt, selle aja möödumisel saab kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1)). See ei anna võimalust nõuda talumistasu tagasiulatuvalt. Erinevalt kehtivast õigusest ei ole reguleeritud aegumistähtaja kulgemise algust, seega kohaldub üldine tsiviilõiguse põhimõte – seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 149 esimene lause). Seaduse kohaselt muutub nõue sissenõutavaks iga aasta 30. septembril.

Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

 

Kui taotlus on esitatud enne praeguse seaduse jõustumist, siis põhimõtteliselt uut taotlust esitada ei ole vaja. Samas tuleb arvestada, et kui maatulundusmaa sihtotstarbega maa kohta ei ole taotluses märgitud, et maad ei kasutata sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maa on sihtotstarbeliselt kasutuses. Seega peaksid metsamaa omanikud täies ulatuses tasu saamiseks 2019. aasta 1. maiks esitama tehnovõrgu omanikule taotluse täpsustuse.

Maa-amet arvutab iga tehnovõrguga koormatud katastriüksuse (kui tehnovõrgust tulenev kitsendus on kantud maakatastrisse) jaoks välja maa maksustamishinna talumistasu määramiseks. Need andmed tehakse avalikult kättesaadavaks, seega saavad neist lähtuda nii maaomanik kui ka tehnovõrgu omanik. Maaomanik saab hinnata, kui suur tasu eelduslikult on ja kas taotlust on üldse mõtet esitada. Tehnovõrgu omanik saab lihtsamalt teada konkreetse katastriüksuse maksustamishinna.

Kehtiv TuMS § 19 lg 3 p 15 näeb ette, et tulumaksuga ei maksustata AÕS § 1582 lõike 1 alusel tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstavat tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses. Seega talumistasu on maksuvaba 1/3 ulatuses ehk selles osas, mis on arvestatud maamaksu hüvitiseks.[4] Maksuvaba osa suurus ei sõltu sellest, kui palju ja kas üldse maaomanik tegelikult kaitsevööndi aluse maa eest maamaksu maksab, sest talumistasu maksja seda välja ei selgita.

Ülejäänud osas on talumistasu maksustatav tulu.

Kui väljamakse tehakse füüsilisele isikule, siis peab tulumaksu kinni väljamakse tegija (TuMS § 40 ja § 41 p 7).

Sama kehtib ka juhul, kui tehnovõrgu omanik maksab maaomanikule tasu lepingulises suhtes, st kui tehnovõrgu talumise kohustuse aluseks on servituut ja kokku on lepitud „seadusjärgses suuruses“ vms tasu maksmises.

Endiselt jääb täielikult tulumaksuvabaks kinnisasja sundvõõrandamise seaduse alusel seatava sundvalduse eest maaomanikule makstav ühekordne sundvõõranditasu (TuMS § 15 lg 4 p 3).

 

[1] Maa maksustamisväärtused Vastseliina vallas: haritav maa viljakustsoonis V0874002 153 €/ha, metsamaa 275 €/ha, muu maa 32 €/ha (Vastseliina valla maa väärtuste loetelu sihtotstarbe liikide ja kõlvikute kaupa).

[2] Kuni 17.04.2012 kehtinud õiguse järgi oli talumistasu selle kinnisasja puhul 0,1 x 0,01 x 165 = 0,165 eurot ehk 16 senti.

[3] Kuni 17.04.2012 kehtinud õiguse järgi oli talumistasu selle kinnisasja puhul 0,1 x 0,01 x 131 = 0,131 eurot ehk 13 senti.

[4] Analoogselt võimaldab seadus eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvata maha 20% (TuMS §-s 391).