Taastuvelektri toetuste rahastamiseks elektri lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu alaneb 2025. aastal 1,05 sendilt 0,84 sendini kilovatt-tunnist ilma käibemaksuta. Ajalooliselt on taastuvenergia tasu olnud madalam vaid 2014. aastal, kui see oli 0,77 senti kilovatt-tunni kohta.
Eeldatavalt on antud tasu mõningast alanemist oodata ka lähiaastatel, sest vanas fikseeritud hinnaga toetusskeemis olevad elektrijaamade toetusperioodid hakkavad järjest lõppema, mistõttu kulub lähiaastatel toetusteks vähem raha.
Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustab sel aastal juba 63% kogu Eesti elektritoodangust. Toetatav taastuvelekter moodustab kogu toodetud taastuvelektrist samal ajal 46% ehk rohkem kui pool taastuvelektrit toodetakse ilma toetuseta.
Järgmisel aastal kulub prognoosi järgi taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusteks 84 miljonit eurot. Toetatava elektritoodangu maht on seejuures eeldatavalt ligi 1,6 teravatt-tundi.
Nii tuuleparkide kui päikeseparkide puhul kulub toetusteks 28 miljonit eurot. Biomassil töötavate jaamade toetuseks läheb kava järgi 23 miljonit, viimaste aastate taastuvenergia vähempakkumistel osalenud elektrijaamade toetusteks kolm ja tõhusa koostootmise toetusteks alla kahe miljoni euro.
Taastuvenergia tasu on seadusega kehtestatud tasu, millega rahastatakse taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetusi. Taastuvenergia tasu arvutajaks on seaduse järgi Elering, kes koostab ja avaldab 1. detsembriks oma veebilehel tootmis- ja tarbimisprognoosidel põhineva hinnangu, milleks annavad sisendi võrguettevõtjad, otseliini valdajad, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjad ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijad.
Taastuvenergia tasu alaneb uuest aastast 20 protsenti | Elering