Veebruarikuu üldteenuse hinnad Imatra Elekter AS võrgupiirkonnas on järgnevad:

	Hind käibemaksuta, s/kWh	Hind käibemaksuga, s/kWh
Üldteenuse üldtariif	18,186	22,551
Üldteenuse päevatariif	22,746	28,205
Üldteenuse öötariif	13,769	17,074

 

Üldteenuse hinna arvutuskäigu leiate siit.

Äritarbijatele, kelle peakaitsme suurus on madalpingel üle 63A või keskpingel (va korteriühistud) müüakse elektrimüüja mittevalimisel elektrienergiat bilansienergia hinna alusel.

Veebruarikuus on Imatra Elekter AS-i marginaal, mis lisatakse bilansienergiale 5,535 s/kWh (ilma käibemaksuta).

Rohkem infot bilansienergia kohta leiate siit.

14. veebruaril 2026 jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mille tulemusel ei pea kuni 15 kW tootmisvõimsusega mikrotootjad maksma mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu. Üle 15 kW tootmisseadmete kasutajad maksavad tasu edaspidi lepingujärgse 95%-lise võrku antava võimsuse ja mõõteperioodil tegelikult saavutatud maksimaalse võrku antud võimsuse erinevuse alusel. Imatra Elekter teavitab tasu täpsest suurusest elektritootjaid, kellele arve esitatakse, märtsis e-kirja teel.

Riiklik mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu kehtestati 2023. aastal eesmärgiga optimeerida elektrivõrgu kasutust ja tagada võrguressursside efektiivne jaotamine. Kasutamata tootmisvõimsuste eest saadud rahalisi vahendeid kasutatakse investeeringuteks, mis on seotud võrgu läbilaskevõime suurendamisega.

Kui võrku antud elektri maht jääb alla 95% lepingus kokkulepitud tootmisvõimsusest, tuleb üle 15 kW võimsusega tootmisseadme kasutajal seaduse kohaselt tasuda mittekasutatud tootmisvõimsuse eest. Tasu suurus on elektrituruseadusega määratud 38 € aastas iga kasutamata ehk võrku andmata tootmisvõimsuse kilovati kohta (lisandub käibemaks). Kasutamata tootmisvõimsus arvestatakse lepingujärgse 95%-lise võrku antava võimsuse ja mõõteperioodil tegelikult saavutatud maksimaalse võrku antud võimsuse vahe alusel.

Aprillis esitab Imatra Elekter esimesed mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arved elektritootjatele, kes ei ole 2024. ja 2025. aastal kasutanud vähemalt 95% lepingus kokkulepitud võrku antavast tootmisvõimsusest. Tasu suurusest teavitatakse elektritootjaid märtsi esimeses pooles e-kirja teel. Esmase kaheaastase jälgimisperioodi järgselt esitatakse tasu mõlema aasta eest korraga. Edaspidi toimub tasu esitamine regulaarselt kord aastas, pärast kalendriaasta lõppu.

 

Kuidas valida sobiva tootmisvõimsusega võrguleping?

Soovitame üle vaadata oma võrku antava tootmisvõimsuse vajadused. Tarbimiskohas mõõdetud elektrienergia koguseid saate näha Eleringi andmevahetusplatvormil „Minu tootmine“ lehel.

Kui Te ei plaani võrku antavat tootmisvõimsust kasutada võrgulepingus kokkulepitud ulatuses ja soovite seeläbi esitatavat tasu optimeerida, siis on võimalik võimsust vähendada. Selleks esitage meile taotlus e-posti aadressil [email protected]. Oleme taotluse esitamise tähtaega pikendanud kuni 25. märtsini 2026. Sel juhul arvestatakse aprillis koostataval arvel tasu, mis esitatakse  2024. ja 2025. aasta eest, vähendatud võimsuse alusel.

Näiteks:

• Kui elektritootjal on lepingujärgne võrku antav võimsus 50 kW ja 2025. aastal oli tegelik kasutus 35 kW, arvestatakse tasu kasutamata võimsuse alusel valemiga 50 kW x 0,95 – 35 kW.
• Kui tootja vähendab oma lepingujärgset võrku antavat võimsust 40 kW-ni, siis arvestatakse tasu aprillis juba vähendatud võimsuse põhjal ning arvutus tehakse valemiga 40 kW x 0,95 –35 kW.

 

Millal ja kellele rakendub mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu?

Tasu rakendatakse ainult üle 15 kW võimsusega tootmisseadmete kasutamisel. Kuni 15 kW mikrotootjad tasu maksma ei pea.

Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arvestatakse tootmisseadme kasutamise jälgimisperioodi kaupa.

• Enne 18.03.2023 sõlmitud võrgulepingud:jälgimisperiood hõlmab 2024. ja 2025. aastat.
• Pärast 18.03.2023 sõlmitud võrgulepingud: jälgimisperiood hõlmab 2025. ja 2026. aastat.

 

Kuidas tasu arvestatakse?

Tasu arvestamisel vaadatakse esmalt lepingus olevat tootmisseadme võimsust ehk millise võimsusega tootmisseadme kasutamine on kokku lepitud. Seejärel võrreldakse võrku toodetud võimsust lepingujärgse võrku antava võimsusega. Kui tegelik võrku antud võimsus jääb alla 95% lepingujärgsest võrku antavast võimsusest, rakendub tasu nende kahe vahe alusel.

Näide tasu arvutamisest:

• liitumispunktis on kasutusel elektritootmisseade võimsusega 50 kW,
• lepingujärgne võrku antav võimsus on 12 kW,
• perioodil tegelikult võrku antud võimsus oli 9 kW.

Sellisele elektritootmisseadmele toimub mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arvestamine, sest kasutusel on üle 15 kW võimsusega tootmisseade.

• Lepingujärgne võrku antav võimsus on 12 kW, millest 95%-line elektritootmise nõue on 11,4 kW.
• Tegelik võrku antud võimsus oli 9 kW, mis on väiksem 95%-lisest lepingujärgsest võrku antavast võimsusest.
• Seetõttu esitatakse tasu arvestuse 11,4 kW – 9 kW = 2 kW alusel.

 

Kust saab lisainfot?

Täpsemat infot tasust ja võimsuse vähendamisest leiab meie mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu lehelt.

Küsimuste korral helistage meie klienditeeninduse numbrile 606 1840 või 715 0180.

2026. aasta algusest lisandub võrguteenuse arvele varustuskindluse tasu, mis aitab tagada elektri kättesaadavuse ka keerulistes oludes. Tasu suurus on 0,758 senti/kWh. Taastuvelektri toetuste rahastamiseks elektri lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu uuel aastal ei muutu – see jääb 0,84 sendile/kWh. Elektriarvele lisandub tasakaalustamisvõimsuse tasu, mis aitab tagada kiirelt reageerivate elektritootmisvõimsuste kasutamise. Tasu suurus on 0,373 senti/kWh. Hinnad on toodud ilma käibemaksuta.

 

Uus rida võrguarvel: varustuskindluse tasu

Vastavalt elektrituruseadusele lisandub 2026. aasta algusest võrguteenuse arvele varustuskindluse tasu. Tasu eesmärk on hoida töös ja rajada juhitavaid elektrijaamu, mis toetavad Eesti elektrisüsteemi igas olukorras. Näiteks keerulistes ilmastikuoludes või siis, kui ühendused teiste riikidega on katkenud.

Tasuga rahastatavat reservvõimsust peavad elektrijaamad olema valmis pakkuma vähemalt neli järjestikust tundi, 16 tunniste vahedega kümnel järjestikusel päeval ning vähemalt 200 tunnil aastas. Vajaliku reservvõimsuse hoidmise kulu on ligi 60 miljonit eurot aastas. Kulu rahastamiseks on 2026. aastal võrguteenuse arvele lisanduva tasu suuruseks 0,758 senti tarbitud kWh kohta (ilma käibemaksuta). Keskmise tarbimisega kodukliendi koguarvele on see mõju umbes 2-3 eurot kuus.

Varustuskindluse tasu arvutab ja avalikustab igal aastal põhivõrguettevõtja Elering. Elektritarbijatelt tasu kogumisega tegelevad jaotusvõrguettevõtted, sh Imatra Elekter. Varustuskindluse tasu kuvatakse klientidele esimest korda veebruaris esitataval arvel, mis kajastab jaanuari tarbimist.

Loe varustuskindluse tasu kohta lähemalt Eleringi kodulehelt.

 

Taastuvenergia tasu 2026. aastal ei muutu

Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal on Eestis kasvanud: sellel aastal toodeti taastuvatest allikatest 69% kogu elektrist. Sellest 37% sai taastuvenergia toetust, mis tähendab, et enamik taastuvelektrit toodetakse juba ilma toetuseta.

Eleringi andmetel kulub 2026. aastal taastuvenergia toetusteks prognoosi järgi 74 miljonit eurot ning toetatav elektritoodang on umbes 1,6 TWh. Toetustest plaanitakse maksta päikeseparkidele 25 miljonit, tuuleparkidele 22 miljonit, biomassijaamadele 21 miljonit eurot. Taastuvenergia tasu on ka 2026. aastal 0,84 senti/kWh (ilma käibemaksuta).

Loe taastuvenergia tasu kohta lähemalt Eleringi kodulehelt.

 

Uus rida elektriarvel: tasakaalustamisvõimsuse tasu

Elektrituruseaduse järgi lisandub alates 2026. aasta algusest elektriarvele uue reana tasakaalustamisvõimsuse tasu. Tasu eesmärk on rahastada kiirelt reageerivate elektritootmisvõimsuste kasutamist, mis hoiavad elektrisüsteemi tasakaalus igal sekundil. Tasakaalustamisvõimsuse tasu rakendub ühetaoliselt kõikidele tarbijatele ja elektritootjatele ning selle suuruse määrab süsteemihaldur Elering. 2026. aastal on tasu suurus nii elektritarbijatele kui ka -tootjatele 0,373 senti/kWh. Keskmise tarbimisega kodukliendi koguarvele on see mõju umbes 1-1,5 eurot kuus.

Imatra Elekter esitab tasakaalustamisvõimsuse tasu nendele klientidele, kellele müüakse elektrienergiat üldteenuse või bilansienergia hinnaga. Tasu arvestatakse esimest korda veebruaris esitataval arvel, mis kajastab jaanuari elektritarbimist või -tootmist. Kui Imatra Elekter osutab vaid võrguteenust ja ei müü kliendile elektrienergiat, siis esitab tasakaalustamisvõimuse tasu kliendile tema elektrimüüja.

Loe tasakaalustamisvõimsuse tasust lähemalt Eleringi kodulehelt või küsi täpsemat infot oma elektriteenuse pakkujalt.

Alates 1. veebruarist 2025 muutub kindlaksmääratud piirkonnas Imatra Elektri võrguga ühendamisel ja kaitsme nimivoolu suurendamisel liitumis- ja tingimuste muutmise tasu aluseks olev ampri hind seniselt 92,72 eurolt 315,36 euroni. Kindlaksmääratud piirkonnas ühefaasiliselt võrguühenduselt kolmefaasilisele üleminekul tingimuste muutmise tasu aluseks olev ampri hind muutub seniselt 42,70 eurolt 64,48 euroni. Kõik hinnad on toodud koos käibemaksuga.

Uued amprihinnad rakenduvad alates 1. veebruarist 2025 vastu võetud liitumistaotluste alusel tehtavatele liitumispakkumistele. Enne seda kuupäeva vastu võetud liitumistaotluste alusel tehtavad liitumispakkumised koostatakse praegu kehtivate amprihindade baasil.

Taastuvelektri toetuste rahastamiseks elektri lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu alaneb 2025. aastal 1,05 sendilt 0,84 sendini kilovatt-tunnist ilma käibemaksuta. Ajalooliselt on taastuvenergia tasu olnud madalam vaid 2014. aastal, kui see oli 0,77 senti kilovatt-tunni kohta.

Eeldatavalt on antud tasu mõningast alanemist oodata ka lähiaastatel, sest vanas fikseeritud hinnaga toetusskeemis olevad elektrijaamade toetusperioodid hakkavad järjest lõppema, mistõttu kulub lähiaastatel toetusteks vähem raha.

Taastuvatest allikatest toodetud elekter moodustab sel aastal juba 63% kogu Eesti elektritoodangust. Toetatav taastuvelekter moodustab kogu toodetud taastuvelektrist samal ajal 46% ehk rohkem kui pool taastuvelektrit toodetakse ilma toetuseta.

Järgmisel aastal kulub prognoosi järgi taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusteks 84 miljonit eurot. Toetatava elektritoodangu maht on seejuures eeldatavalt ligi 1,6 teravatt-tundi.

Nii tuuleparkide kui päikeseparkide puhul kulub toetusteks 28 miljonit eurot. Biomassil töötavate jaamade toetuseks läheb kava järgi 23 miljonit, viimaste aastate taastuvenergia vähempakkumistel osalenud elektrijaamade toetusteks kolm ja tõhusa koostootmise toetusteks alla kahe miljoni euro.

Taastuvenergia tasu on seadusega kehtestatud tasu, millega rahastatakse taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetusi. Taastuvenergia tasu arvutajaks on seaduse järgi Elering, kes koostab ja avaldab 1. detsembriks oma veebilehel tootmis- ja tarbimisprognoosidel põhineva hinnangu, milleks annavad sisendi võrguettevõtjad, otseliini valdajad, taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil elektrienergia tootjad ning Eleringi elektrivõrguga ühendatud tarbijad.

Taastuvenergia tasu alaneb uuest aastast 20 protsenti | Elering

Alates 1. veebruarist 2025 tõuseb Imatra Elekter AS võrgutasu keskmiselt 5,7%. Hinnatõus on tingitud suurenenud investeeringu- ja hooldusvajadustest, et tagada klientidele stabiilne elektriühendus ja varustuskindlus ning kiirest inflatsioonist tingitud üleüldisest tööde ja materjalide hinnatõusust.

Muutuvad kõik võrgutasud, sh edastustasud, peakaitsme püsitasud ja reaktiivenergia tasud.

Peamiseks võrgutasu tõstmise põhjuseks on viimasel paaril aastal kasvanud elektrivõrgu hooldamise- ja remondikulud ning teised tegevuskulud. 2023. aastal oli inflatsioon Eestis 9,2% ja 2024. aastal prognoositavalt ligi 4%.

„Meie soov on siiski pakkuda Imatra Elekter AS klientidele kvaliteetset võrguteenust, see aga eeldab pidevat võrgu uuendamist ja hooldamist, mis on vahepeal aga tunduvalt kulukamaks läinud,” kommenteeris Imatra juhatuse esimees Rudolf Penu.

Võrgutasu muudatus alates 1. veebruarist 2025 saab olema kõikides võrgupakettides ühetaoline.

Alates 1. veebruarist muutuvad ka võrguteenusega seotud lisateenuste hinnad. Lisateenuste hinnad on olnud muutumatud alates 2018. aasta algusest. Seitsme aasta jooksul on partnerite poolt teenusena tehtavate tööde ühikhinnad mitmekordistunud ja see on toonud kaasa vajaduse ajakohastada ka lisateenuste hinnad.

 

Hinnakiri alates 01.02.2025

Imatra Elekter langetab võrgutasusid  keskmiselt 7,4% ja muudatus jõustub alates 01. detsembrist 2023 aasta.

Võrgutasude langetamine oli võimalik tänu viimase perioodi elektrihindade langustrendile ja erinevalt eelmise aastaga, on olukord elektriturul mõnevõrra stabiliseerunud. Võrguteenuse osutamiseks vajaliku elektrienergia ostukulu osakaal langeb seniselt 32%-lt 15%-le kõigist võrguteenuse osutamisega seotud sisendkuludest.

Võrgutasude langetamisel arvestati ka võrgu hoolduseks ja rikete likvideerimiseks vajalike ja teiste tegevuskulude muudatustega, mis olid püsinud võrgutasudes muutumatuna alates 2019. aastast. Elektrivõrgu hooldus- ja remondikulud on selle viie aastase perioodi jooksul kasvanud 2,4 korda.

Alates 01.12.2023 kehtivad võrgutasud on leitavad Imatra Elekter AS kodulehelt.

 

Uue hinnakirjaga saate tutvuda siin