Koduelektroonika nõuab lisakaitset

 

Imatra Elekter AS-i poolt müüdava elektrienergia kvaliteet peab vastama standardile “Avalike elektrivõrkude pinge tunnussuurused EVS-EN 50160”, mis kirjeldab ja defineerib elektrijaotusvõrkude pinge põhilisi tunnussuurusi elektrivõrgu kasutaja liitumispunktis. Alates liitumispunktist algab tarbijale kuuluv elektrivõrk ja seda reguleerivad mitmed teised standardid, kusjuures seadmete kaitset impulssliigpingete eest reguleeritakse madalpingeliste elektripaigaldiste standardiga EVS-HD 60364-4-443.

Elektrivõrgus esineb pingekõikumisi ehk pingelohke, millega kaasnevad liigpingelained võivad lõhkuda koduelektroonikat.

Mis on pingelohk ja kuidas ta tekib?

Pingelohud tekivad enamasti riketest kas tarbijapaigaldistes (lühised hoonesiseses elektrijuhtmestikus), jaotusvõrgus (nt. Imatra Elekter AS elektrivõrkudes) või põhivõrgus (AS Elering). Põhjus võib olla ka äikeses või teistes äärmuslikes ilmastikuoludes.

Piisab näiteks ühe puu langemisest keskpingeliinile, kui tekib lühis, ja sellega kaasneb pingelohk. See pingelohk on tuntav kogu piirkonnaalajaama võrgus, sest keskpingeliinid on omavahel elektriliselt ühendatud toitealajaama kaudu. Kui vaadata lühist veel kõrgematel pingetel, siis näiteks Lõuna-Eestis olevale kõrgepingeliinile puu langemine tekitab lühisest tingitud pingelohu, mida tunnevad kogu Eesti elektritarbijad.

Pingelohke on enamasti võimatu ette näha, sest nad on juhuslikud, nende hulk ja ajaline jaotus on aasta lõikes reeglipäratu. Pingelohud on selletõttu paratamatud, neid ei saa täielikult vältida. Standard pingelohkude hulka ei reguleeri. Imatra Elekter AS-i elektrivõrkudes on pingelohkude arv ilmastikuolude, kaablirikete või muude põhjuste tõttu aastas mõnekümnest kuni sajani.

Kuidas kaitsta elektroonikaseadmeid pingelohkude eest?

Seadmeid, mis nõuavad kehtivast avalike elektrivõrkude pingekvaliteedi standardist veel kvaliteetsemat elektrienergiat (nt. arvutid, telerid ja muu koduelektroonika, mida vastavalt madalpingeliste elektripaigaldiste standardile EVS-HD 60364-4-443 ei tohi ilma väliste kaitseseadmeteta avalikku elektrivõrku ühendada), on mõistlik kaitsta mõne täiendava seadmega.

Üheks võimaluseks on liigpingepiirikud(B+C klass), mis vähendavad liigpingeid 1000 – 1500 V tasemeni (olenevalt tootjast) ja tagavad enamike elektroonikaseadmete kaitse kuni 30 m kauguseni. Tundlike mikroelektroonikaseadmete täielikuks kaitseks peab kasutama veel täiendavaid peenkaitseid ehk D klassi piirikuid, kus on olemas ka antenni- või interneti võrgukaabli ühendamise võimalus, sest ohtlikud liigpingelained võivad seadmetesse siseneda ka nende kaudu. D klassi piirikud võivad olla sisse ehitatud kas pistikupesadesse, pikendusjuhtmetessse või siis valmistatud iseseisvate võrguadapteritena.

Selleks, et liigpingepiirikuid saaks kasutada, peavad hoonesisesed võrgud olema nn. kolmejuhtmelised. Nüüdisaegsed elektroonikaseadmed nõuavad ka nüüdisaegset elektrijuhtmestikku.

Teiseks võimaluseks on UPS ehk katkematu toite allikas. Arvutitega töötajatel soovitame neid kasutada. UPSid ongi just selleks tehtud, et kaitsta seadmeid lühiajaliste toitekatkestuste ning üle- ja alapingete eest.

Üsna tõhusaks kaitseseadmeks on ka monitooringurelee, mis kontrollib, kas pinge on normis. Normi saab kasutaja ise määrata, samuti saab ta valida aja, kui kaua tohib pinge lubatust erineda (näiteks 0,1-20 sekundit). Juhul kui pinge ei vasta kirjeldatud normile ja erinevus kestab kauem kui aeg, mille te releed seadistades valisite, rakendub relee ja lülitab voolu välja. On võimalik seadistada, et sama relee lülitab pärast pinge normaliseerumist voolu uuesti sisse.

Kõik ülalpool nimetatud kaitseseadmete hinnad algavad umbes sajast eurost sõltuvalt kaitstavate seadmete hulgast ja võimsusest.

Tugeva tormi või äikese korral on aga elektroonikaseadmete odavaim kaitse nende eraldamine toitevõrgust. Selliste ilmastikunähtuste ajal on pingelohkude esinemise tõenäosus kõige suurem.

Kokkuvõtteks tahame öelda, et elektrivõrguettevõte ei saa vastutada kliendi kodutehnika rikkimineku eest, mida põhjustavad pingelohud ja nendega kaasnevad liigpingelained. Elektrivõrguettevõte teeb kõik endast oleneva, et remontida liine ja parandada elektrisüsteemi, kuid on olukordi ja juhtumeid, kuhu elektrimeeste võim ei ulatu. Selliste ebameeldivuste ja ootamatute olukordade vältimiseks soovitame pöörduda siseelektritöödega tegelevate firmade poole, kes aitavad teid tundlike elektroonikaseadmete kaitsesüsteemide väljaehitamisel.