Riik on taastuvenergia kasutuselevõtmise kiirendamiseks ja võrguvõimsuse efektiivseks kasutamiseks sätestanud elektrituruseadusega eraldi tasu mittekasutatud tootmisvõimsuse eest. Seadusega nähakse ette tootmise alustamiseks periood, mis on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates võrguettevõtja poolsest teavitusest tootmistingimustega võrguühenduse valmimise kohta. Elektritootmisel on vajalik elektrienergia võrku andmine vähemalt 95% ulatuses lepingukohasest võrguühenduse läbilaskevõimest.
Miks tasu esitatakse?
Tasu aitab tagada, et võrguressurss ei jää pikaks ajaks kasutuseta ning võrgule pääsevad mõistlikel tingimustel ligi just need, kes ka päriselt elektrit toodavad. Kui võrku andmine on toimunud väiksemas mahus kui 95%, tuleb seaduse kohaselt võrguühenduse kasutajal tasuda mittekasutatud tootmisvõimsuse eest, mis on lepingulise võrguühenduse läbilaskevõime ja tegelikult kasutatud ehk maksimaalselt võrku antud võimsuste vahe.
Millal tasu esitatakse?
Elektrilevi hakkab tasu esitama kalendriaasta põhiselt. Seadusekohane esmane kaheaastane jälgimisperiood täitub enne 2023. aasta märtsikuud kasutusele võetud elektritootmise liitumistingimuste suhtes 2025. aasta märtsis.
Elektrilevi käsitleb esmase kaheaastase jälgimisperioodina kalendriaastaid 2024 ja 2025. Need on aastad, millest lähtuvalt maksimaalset võrku antud võimsust vaadeldakse ja mille eest tasu esitatakse 2026. aasta I kvartali jooksul. Edaspidi toimub maksimaalse tootmisvõimsuse jälgimine ja tasu esitamine iga järgneva kalendriaasta eest.
Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu esitatakse aasta tasuna, kord aastas. Tasu suurus on elektrituruseadusega määratud 38 € (ilma käibemaksuta) aastas iga kasutamata ehk võrku andmata tootmisvõimsuse kilovati kohta. Esmase kaheaastase jälgimisperioodi järgselt esitatakse tasu kahekordse aasta tasuna.
Vaata näiteid päikeseenergia kasutusele võtmisest, kus tootmise alustamiseks ettenähtud periood on üks aasta. Teiste tehnoloogiate korral on tootmise alustamiseks ettenähtud periood kaks aastat.
Enne 18. märtsi 2023 kasutusele võetud elektritootmine
Enne 18. märtsi 2023 elektritootja liitumine valminud, kuid elektritootmise tingimused ei ole kasutusele võetud
Alates 18. märts 2023 liitumine valminud ja kuni 2024. a lõpuni kasutusele võetud elektritootmine
Alates 18. märts 2023 elektritootja liitumine valminud, kuid elektritootmise tingimused ei ole kasutusele võetud
Juhime tähelepanu, et kui kolme aasta jooksul alates liitumise valmimisest ei ole liitumislepingu kohaseid tootmistingimusi kasutusele võetud, siis pärast kolme aasta möödumist võrguettevõtja ei taga nimetatud tingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust ning tasu mittekasutatud tootmisvõimsuse eest ei esitata.
Kuidas võrku antud tootmisvõimsust arvestatakse?
Võrku antud võimsuse aluseks on mõõteperioodil võrguettevõtja arvestiga mõõdetud kogused ja nende alusel saadud perioodi keskmine võimsus. Mõõteperiood kuni märtsini 2025. a on üks tund (60 minutit) ja alates aprillist 2025. a 15 minutit.
Maksimaalne võrku antud võimsus on kalendriaasta kestel ühe mõõteperioodi kõige suurem väärtus. Elektritootmise nõue on täidetud, kui kalendriaasta ühel mõõteperioodil on võrku toodetud vähemalt 95% võrguühenduse läbilaskevõimest.
Võrku antud koguseid saab vaadata Eleringi andmevahetusplatvormilt.
Kuidas optimeerida võrgu võimsust ja vältida tasu tekkimist?
Optimeerimiseks palume analüüsida elektritootmisseadmete kasutamist koos tarbimiskohas oleva elektrienergia tarbimisega. Kui elektritootmisseadmed on paigaldatud väiksema võimsusega, kui on kokku lepitud võrku antav võimsus ja te ei plaani neid kasutusele võtta ka tulevikus, siis soovitame läbilaskevõime vähendamist. Vabastatud võrguvõimsus lihtsustab teistel elektritootjatel võrguga liituda.
Võrku antavat tootmisvõimsust saab vähendada kogu aeg ja see on tasuta. Vähendamiseks tuleb esitada taotlus e-posti aadressil [email protected]. Pärast tootmisvõimsuse vähendamist endist tootmisvõimsust kasutada ei ole lubatud. Võrku antava tootmisvõimsuse uuesti suurendamine toimub vastavalt liitumistingimustele.
Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu esitamine toimub eelneva kalendriaasta lõpus kehtinud lepingulise võrku antava tootmisvõimsuse alusel.
Korduma kippuvad küsimused
Kuidas esitatakse tasu tootmistingimuste võrgulepingu omanikule?
Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arvestatakse tootmisseadme kasutamise jälgimisperioodi kaupa. Perioodide arvestust peetakse täiskalendriaastates. Kui jälgimisperioodi arvestamise algus langeb kalendriaasta keskele, siis jälgimisperiood algab järgmisest kalendriaastast.
Jälgimisperiood algab pärast elektritootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja saabumist. Esmane jälgimisperiood on kaks aastat, mille järgselt esitatakse aastane tasu kahekordses määras. Järgmiste jälgimisperioodide kestus on üks aasta, mille järgselt esitatakse aastane tasu.
Kui tootmisseade on kasutusele võetud, algab jälgimisperiood esmase tootmistingimustega võrgulepingu alguse kuupäevast.
- Enne 18.03.2023 sõlmitud võrgulepingute suhtes arvestatakse esmase jälgimisperioodina kalendriaastaid 2024 ja 2025.
- Pärast 18.03.2023 sõlmitud võrgulepingute suhtes arvestatakse esmase jälgimisperioodina kalendriaastaid 2025 ja 2026.
Kuidas toimub tasu aluseks oleva võimsuse arvutamine?
Tasu esitatakse: kokkulepitud võrku antava võimsuse (kW) ja perioodil mõõdetud maksimaalse võrku antud võimsuse (kW) vahe, ümardatuna allapoole kilovati täpsusega.
Näide: lepinguline võrku antav võimsus on 50 kW, perioodil mõõdetud maksimaalne võimsus on 43,3 kW, nende vahe võrdub kasutamata võimsus 6,7 kW, mis ümardatakse allapoole ja tasu esitatakse 6 kW eest.
Kuidas arvutatakse mõõteperioodil võrku antud võimsus?
Tarbimiskohal olev arvesti mõõdab võrku antud elektrienergia koguse kWh-des. Võrku antud koguse mõõtmisel on ajaline pikkus ehk mõõteperiood, milleks on 60 minutit või 15 minutit. Mõõdetakse mõõteperioodi ajal võrku antud kWh kogust kokku.
Võimsuse arvestus põhineb mõõteperioodi kestel võrku antud elektrienergia kogusel ja selle alusel arvutatud keskmisel võimsusel.
Kui mõõteperioodi pikkus on 15 minutit, siis mõõteperioodi keskmine võimsus leitakse perioodil võrku antud elektrienergia kWh (kilovatti tunnis) koguse jagamisel ¼ tunniga (ehk jagamisel 0,25-ga).
Näide: Kui 15 minuti kestel anti võrku 12 kWh, siis selle jagamisel ¼ tunniga (ehk 0,25-ga) on tulemus 48 kW ehk selle 15-minutilise perioodi keskmine võrku andmise võimsus on 48 kW (sama tulemus tuleb, kui 15 minuti mõõdetud võrku antud elektrienergia kogus korrutada neljaga).
Kui mõõteperioodi pikkus on üks tund ehk 60 minutit, siis võrdub mõõdetud kWh kogus perioodi keskmise võimsusega.
Näide: Kui tunnis anti võrku 43 kWh, siis selle tunni keskmine võimsus on 43 kW (43 kilovatt-tundi (kWh) jagatud 1 tunniga (h) = 43 kilovatti (kW)).
Kui arvesti ei mõõda 15 minutilist mõõteperioodi?
Sellisel juhul jagatakse 60 minutiga mõõdetud elektrienergia kWh kogused neljaks, võrdselt igasse 15 minutisse. Võrku antud võimsus arvutatakse saadud 15 minutilisest kogusest lähtuvalt.
Millal loetakse täidetuks elektritootmise 95% nõue?
Elektritootmise nõue on täidetud, kui vähemalt kord aastas ühe 15-minutilise mõõteperioodi keskmine võimsus elektrienergia võrku andmisel ulatub vähemalt 95%ni lepingukohasest võrku antavast tootmisvõimsusest (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel).
Elektrilevi on tasu rakendamisel kehtestanud põhimõtte, kus mittekasutatud tootmisvõimsust ja tasu hakatakse arvutama kW-täpsusega ümardusega allapoole. Kui mittekasutatud tootmisvõimsus on alla ühe kilovati, siis tasu sellisel juhul ei esitata.
Näide: Kui võrgulepingus on kokku lepitud võrku antav võimsus 3,6 kW, siis 95% nõudest tulenevalt tuleks ühel 15-minutlisel mõõteperioodil võrku anda vähemalt 3,6 kW x 0,95 = 3,42 kW.
Kui tegelik maksimaalne võrku andmine oli aga 3,012 kW, siis mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arvutatakse 3,6 – 3,012 = 0,588 kW ja seda ümardades allapoole kW-täpsusele on mittekasutatud osa 0 kW.
Kuigi sellise väikeelektritootmise juures on võrku antud võimsus madalam kui 95%, siis mittekasutatud tootmisvõimuse tasu selle eest ei esitata.
Kas mul tuleb tasuda mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu, kui esmasel kaheaastasel jälgimisperioodil ühel aastal täitsin tootmistingimuse ja teisel aastal ei täitnud?
Sellisel juhul ei tule tasuda mittekasutatud tootmisevõimuse tasu. Esmase kaheaastase jälgimisperioodi jooksul vaadatakse kogu kaheaastase perioodi maksimaalselt võrku antavat tootmisvõimsust.
Millal hakkab uus liituja maksma?
Tootmistingimusel tuleb kasutusele võtta päiksepaneelid ühe aasta jooksul ja muu tehnoloogia korral kahe aasta jooksul pärast liitumislepingu täitmist. Liitumislepingu täitmise kohta saadame liitujale teavituse.
Näide päikesepaneelide korral:
Kui liitumine valmis 2025. aastal, siis 2026. aasta on kasutusele võtmise aasta ehk tootmise alustamise periood, aastad 2027 – 2028 jälgimisperiood ja 2029. aastal esitatakse tasu.
Näide muu tehnoloogia korral:
Kui liitumine valmis 2025. aastal, siis 2026 – 2027 on kasutusele võtmise aastad ehk tootmise alustamise periood, aastad 2028 – 2029 jälgimisperiood ja 2030. aastal esitatakse tasu.
Kes maksab tasu võrgulepingu omaniku vahetumisel?
Tasu esitatakse tarbimiskoha põhiselt arve koostamise ajal kehtiva võrgulepingu omanikule.
Kuidas esitatakse tasu, kui tootmistingimus ei ole võrgulepinguga kasutusele võetud?
- Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu aluseks on liitumislepingus kokkulepitud võrku antav tootmisvõimus.
- Kui pärast liitumislepingu kohast täitmist ei ole tarbimiskohale võrguteenuse kasutamiseks sõlmitud võrgulepingut (st puudub nii tarbimis- kui tootmistingimustega võrguleping), siis esitatakse tasu liitujale.
- Kui kinnistu on võõrandatud või liituja volitus kinnistu kasutamiseks on lõppenud, siis rakendatakse mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu selle esitamise hetke kinnistu omanikule.
- Kui võrguühenduse suhtes on tarbimistingimustega võrguleping sõlmitud ja võrgulepingus ei ole tootmistingimustes kokku lepitud, siis tasu esitatakse ostjale, kes on tasu esitamise hetkel tarbimistingimustega võrgulepingu pool.
Kes maksab tasu, kui puudub kehtiv võrguleping?
- Kui liitumise valmimise järgselt ei ole võrgulepingut sõlmitud, siis esitatakse tasu liitumislepingu sõlminud liitujale. Kui kinnistu on müüdud, siis maksab tasu uus kinnistu omanik.
- Võrgulepingu puudumisel tasub kinnistu omanik.
- Kui kehtiv võrguleping lõpetada, siis tasub kinnistu omanik.