Riik on taastuvenergia kasutuselevõtmise kiirendamiseks ja võrguvõimsuse efektiivseks kasutamiseks sätestanud elektrituruseadusega eraldi tasu mittekasutatud tootmisvõimsuse eest. Seadusega nähakse ette tootmise alustamiseks periood, mis on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates võrguettevõtja poolsest teavitusest tootmistingimustega võrguühenduse valmimise kohta. Elektritootmisel on vajalik elektrienergia võrku andmine vähemalt 95% ulatuses lepingukohasest võrguühenduse läbilaskevõimest.
2026. aastal täpsustatud elektrituruseaduse kohaselt rakendatakse mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu ainult üle 15 kW võimsusega tootmisseadmete kasutamisel. Kuni 15 kW mikrotootjad tasu maksma ei pea.
Miks tasu esitatakse?
Tasu aitab tagada, et võrguressurss ei jää pikaks ajaks kasutuseta ning tootmisega saaksid alustada just need, kes ka päriselt elektrit toodavad.
Kui võrku antud elektri maht jääb alla 95% lepingus kokkulepitud tootmisvõimsusest, tuleb võrguühenduse kasutajal seaduse kohaselt tasuda mittekasutatud tootmisvõimsuse eest. Tasu on 95% lepingujärgse võrguühenduse läbilaskevõime ja tegelikult kasutatud ehk maksimaalselt võrku antud võimsuse vahe.
Millal tasu esitatakse?
Hakkame tasu esitama kalendriaasta põhiselt. Seadusekohane esmane kaheaastane jälgimisperiood täitub enne 2023. aasta märtsikuud kasutusele võetud elektritootmise liitumistingimuste suhtes 2025. aasta märtsis.
Käsitleme esmase kaheaastase jälgimisperioodina kalendriaastaid 2024 ja 2025. Need on aastad, millest lähtuvalt maksimaalset võrku antud võimsust vaadeldakse ja mille eest tasu esitatakse 2026. aastal pärast I kvartali möödumist. Edaspidi toimub maksimaalse tootmisvõimsuse jälgimine ja tasu esitamine iga järgneva kalendriaasta eest.
Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu esitatakse kord aastas aastatasuna. Tasu suurus on elektrituruseadusega määratud 38 € aastas iga kasutamata ehk võrku andmata tootmisvõimsuse kilovati kohta (lisandub käibemaks). Esmase kaheaastase jälgimisperioodi järgselt esitatakse tasu mõlema aasta eest korraga. Edaspidi toimub tasu esitamine regulaarselt kord aastas, pärast kalendriaasta lõppu.
Vaata näiteid päikeseenergia kasutusele võtmisest, kus tootmise alustamiseks ettenähtud periood on üks aasta.
Teiste tehnoloogiate korral on tootmise alustamiseks ettenähtud periood kaks aastat.
Enne 18. märtsi 2023 kasutusele võetud elektritootmine
Enne 18. märtsi 2023 elektritootja liitumine valminud, kuid elektritootmise tingimused ei ole kasutusele võetud
Alates 18. märts 2023 liitumine valminud ja kuni 2024. a lõpuni kasutusele võetud elektritootmine
Alates 18. märts 2023 elektritootja liitumine valminud, kuid elektritootmise tingimused ei ole kasutusele võetud
Juhime tähelepanu, et kui kolme aasta jooksul alates liitumise valmimisest ei ole liitumislepingu kohaseid tootmistingimusi kasutusele võetud, siis pärast kolme aasta möödumist ei taga võrguettevõtja nimetatud tingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust ning tasu mittekasutatud tootmisvõimsuse eest ei esitata.
Kuidas võrku antud tootmisvõimsust arvestatakse?
Võrku antud võimsuse aluseks on mõõteperioodil võrguettevõtja arvestiga mõõdetud kogused ja nende alusel saadud perioodi keskmine võimsus. Mõõteperiood kuni 2025. aasta märtsini on üks tund (60 minutit) ja alates 2025. aasta aprillist 15 minutit.
Maksimaalne võrku antud võimsus on kalendriaasta kestel ühe mõõteperioodi kõige suurem väärtus. Elektritootmise nõue on täidetud, kui kalendriaasta ühel mõõteperioodil on võrku toodetud vähemalt 95% võrguühenduse läbilaskevõimest.
Võrku antud koguseid saab vaadata Eleringi andmevahetusplatvormilt.
Sisene Eleringi kliendiportaali ja vali „Minu tootmine“.
- Andmete vaatamiseks vali tarbimiskoht, periood ja resolutsioon (15 minutit, tund, kuu jne).
- Aasta 2024 kohta vaata tunni andmeid.
- 2025. aastal võrku antud koguste vaatamiseks soovitame valida perioodiks 2025. aasta ja perioodiks 15 minutit.
- Leia valitud perioodi maksimaalne väärtus. Korruta see väärtus neljaga ja saad 15 minuti keskmise võrku antud võimsuse.
- Võrdle tulemust võrgulepingus kokkulepitud võrku antud võimsuse väärtusega.
- Vaata, kas see tulemus katab ära lepingus kokkulepitud võimsuse.
Kuidas optimeerida võrgu võimsust ja vältida tasu tekkimist?
Optimeerimiseks palume analüüsida elektritootmisseadmete kasutamist koos tarbimiskohas oleva elektrienergia tarbimisega. Kui elektritootmisseadmed on paigaldatud väiksema võimsusega, kui on kokku lepitud võrku antav võimsus ja sa ei plaani neid ka tulevikus kasutusele võtta, siis soovitame läbilaskevõimet vähendada. Vabastatud võrguvõimsus lihtsustab teistel elektritootjatel võrguga liituda. Võrku antavat tootmisvõimsust saab vähendada igal ajal ja see on tasuta.
Vähendamiseks tuleb esitada taotlus e-posti aadressil [email protected]. Pärast tootmisvõimsuse vähendamist endist tootmisvõimsust kasutada ei ole lubatud. Võrku antava tootmisvõimsuse uuesti suurendamine toimub vastavalt liitumistingimustele.
Taotlus kokkulepitud võimsuse vähendamiseks tuleb 2026. aastal esitada hiljemalt 25. märtsiks. Sellisel juhul arvestatakse vähendatud võimsusega eelmiste kalendriaastate (2024-2025) eest tasu arvestamisel.
Näide:
- Kui tootjal on 50 kW lepinguline tootmisvõimsus ja 2025. aastal oli tegelik kasutus 35 kW, arvestatakse tasu kasutamata võimsuse alusel valemiga 50 × 0,95 – 35 kW.
- Kui tootja vähendab oma lepingulist tootmisvõimsust 40 kW-ni, siis arvestatakse tasu aprillis juba vähendatud võimsuse põhjal ning arvutus tehakse valemiga 40 × 0,95 – 35 kW.
Korduma kippuvad küsimused
Millal ja kellele rakendub mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu?
Seaduse alusel rakendub mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu ainult üle 15 kW võimsusega tootmisseadmete kasutamisel. Kuni 15 kW tootmisseadme võimsusega mikrotootjad tasu maksma ei pea.
Tasu arvestamisel vaadatakse esmalt lepingus olevat tootmisseadme võimsust ehk millise võimsusega tootmisseadme kasutamine on kokku lepitud.
Seejärel võrreldakse võrku toodetud (antud) võimsust lepingujärgse võrku antava võimsusega (lepingus: võrguühenduse läbilaskevõime elektri võrku andmisel). Kui tegelik võrku antud võimsus jääb alla 95% lepingujärgsest võrku antavast võimsusest, rakendub tasu nende kahe vahe alusel.
Näide:
- liitumispunktis on kasutusel elektritootmisseade võimsusega 50 kW,
- lepingujärgne võrku antav võimsus on 12 kW,
- perioodil tegelikult võrku antud võimsus oli 9 kW.
Sellisele elektritootmisseadmele toimub mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arvestamine, sest kasutusel on üle 15 kW võimsusega tootmisseade.
- Lepingujärgne võrku antav võimsus on 12 kW, millest 95%-line elektritootmise nõue on 11,4 kW.
- Tegelik võrku antud võimsus oli 9 kW, mis on väiksem 95%-lisest lepingujärgsest võrku antavast võimsusest.
- Seetõttu esitatakse tasu arvutuse 11,4 kW – 9 kW = 2 kW alusel.
Kuidas esitatakse tasu tootmistingimuste võrgulepingu omanikule?
Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arvestatakse tootmisseadme kasutamise jälgimisperioodi kaupa. Perioodide arvestust peetakse täiskalendriaastates. Kui jälgimisperioodi arvestamise algus langeb kalendriaasta keskele, siis jälgimisperiood algab järgmisest kalendriaastast.
Jälgimisperiood algab pärast elektritootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja saabumist. Esmane jälgimisperiood on kaks aastat, mille järgselt esitatakse aastane tasu mõlema aasta eest. Järgmiste jälgimisperioodide kestus on üks aasta, mille järgselt esitatakse aastane tasu.
Kui tootmisseade on kasutusele võetud, algab jälgimisperiood esmase tootmistingimustega võrgulepingu alguse kuupäevast.
- Enne 18.03.2023 sõlmitud võrgulepingute suhtes arvestatakse esmase jälgimisperioodina kalendriaastaid 2024 ja 2025.
- Pärast 18.03.2023 sõlmitud võrgulepingute suhtes arvestatakse esmase jälgimisperioodina kalendriaastaid 2025 ja 2026.
Kuidas toimub tasu aluseks oleva võimsuse arvutamine?
Tasu esitatakse: lepingulise 95 protsendilise võrku antava võimsuse (kW) ja perioodil mõõdetud maksimaalse võrku antud võimsuse (kW) vahe, ümardatuna allapoole kilovati täpsusega.
Näide: lepinguline võrku antav võimsus on 50 kW, millest 95 protsendiline tootmisnõue on 47,5 kW. Perioodil mõõdetud maksimaalne võimsus on 38,3 kW. 95 protsendilise tootmisnõude ja tegeliku vahe võrdub tasu aluseks oleva kasutamata võimsusega: 47,5 kW – 38,3 kW = 9,2 kW, mis ümardatakse allapoole ja tasu esitatakse 9 kW eest.
Kuidas arvutatakse mõõteperioodil võrku antud võimsus?
Tarbimiskohal olev arvesti mõõdab võrku antud elektrienergia koguse kWh-des. Võrku antud koguse mõõtmisel on ajaline pikkus ehk mõõteperiood, milleks on 60 minutit või 15 minutit. Mõõdetakse mõõteperioodi ajal võrku antud kWh kogust kokku.
Võimsuse arvestus põhineb mõõteperioodi kestel võrku antud elektrienergia kogusel ja selle alusel arvutatud keskmisel võimsusel.
Kui mõõteperioodi pikkus on 15 minutit, siis mõõteperioodi keskmine võimsus leitakse perioodil võrku antud elektrienergia kWh (kilovatti tunnis) koguse jagamisel ¼ tunniga (ehk jagamisel 0,25-ga).
Näide: Kui 15 minuti kestel anti võrku 12 kWh, siis selle jagamisel ¼ tunniga (ehk 0,25-ga) on tulemus 48 kW ehk selle 15-minutilise perioodi keskmine võrku andmise võimsus on 48 kW (sama tulemus tuleb, kui 15 minuti mõõdetud võrku antud elektrienergia kogus korrutada neljaga).
Kui mõõteperioodi pikkus on üks tund ehk 60 minutit, siis võrdub mõõdetud kWh kogus perioodi keskmise võimsusega.
Näide: Kui tunnis anti võrku 43 kWh, siis selle tunni keskmine võimsus on 43 kW (43 kilovatt-tundi (kWh) jagatud 1 tunniga (h) = 43 kilovatti (kW)).
Kui arvesti ei mõõda 15 minutilist mõõteperioodi?
Sellisel juhul jagatakse 60 minutiga mõõdetud elektrienergia kWh kogused neljaks, võrdselt igasse 15 minutisse. Võrku antud võimsus arvutatakse saadud 15 minutilisest kogusest lähtuvalt.
Millal loetakse täidetuks elektritootmise 95% nõue?
Elektritootmise nõue on täidetud, kui vähemalt kord aastas ühe 15-minutilise mõõteperioodi keskmine võimsus elektrienergia võrku andmisel ulatub vähemalt 95%ni lepingukohasest võrku antavast tootmisvõimsusest (võrguühenduse läbilaskevõime elektrienergia võrku andmisel).
Imatra Elekter on tasu rakendamisel kehtestanud põhimõtte, kus mittekasutatud tootmisvõimsust ja tasu hakatakse arvutama kW-täpsusega ümardusega allapoole. Kui mittekasutatud tootmisvõimsus on alla ühe kilovati, siis tasu sellisel juhul ei esitata.
Näide: Kui võrgulepingus on kokku lepitud võrku antav võimsus 36 kW, siis 95% nõudest tulenevalt tuleks ühel 15-minutlisel mõõteperioodil võrku anda vähemalt 36 kW × 0,95 = 34,2 kW.
Kui tegelik maksimaalne võrku andmine oli aga 33,612 kW, siis mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu arvutatakse (36 × 0,95) – 33,612 = 0,588 kW ja seda ümardades allapoole kW-täpsusele on tasu aluseks olev mittekasutatud osa 0 kW.
Kas mul tuleb tasuda mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu, kui esmasel kaheaastasel jälgimisperioodil ühel aastal täitsin tootmistingimuse ja teisel aastal ei täitnud?
Sellisel juhul ei tule tasuda mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu. Esmase kaheaastase jälgimisperioodi jooksul vaadatakse kogu kaheaastase perioodi maksimaalselt võrku antavat tootmisvõimsust.
Millal hakkab uus liituja mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu maksma?
Tootmistingimusel tuleb kasutusele võtta päiksepaneelide korral ühe aasta jooksul ja muu tehnoloogia korral kahe aasta jooksul pärast liitumislepingu täitmist. Liitumislepingu täitmise kohta saadame liitujale teavituse.
Juhime tähelepanu, et kui kolme aasta jooksul alates liitumise valmimisest ei ole liitumislepingu kohaseid tootmistingimusi kasutusele võetud, siis pärast kolme aasta möödumist võrguettevõtja ei taga nimetatud tingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust ning tasu mittekasutatud tootmisvõimsuse eest ei esitata.
Imatra Elekter liitumislepingu tingimuste alusel tuleb liitumislepingus kokkulepitud tootmistingimused kasutusele võtta liitumise valmimisest kolme aasta jooksul. Kui vastavad tingimused ei ole selle aja jooksul võrgulepinguga kasutusele võetud, siis nendel tingimustel võrguühendust võrguettevõtja ei taga ja vastavat mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu siis ka ei esita.
Kes maksab tasu võrgulepingu omaniku vahetumisel?
Tasu esitatakse tarbimiskoha põhiselt arve koostamise ajal kehtiva võrgulepingu omanikule.
Kuidas esitatakse tasu, kui tootmistingimus ei ole võrgulepinguga kasutusele võetud?
- Mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu aluseks on liitumislepingus kokkulepitud võrku antav tootmisvõimsus.
- Kui pärast liitumislepingu kohast täitmist ei ole tarbimiskohale võrguteenuse kasutamiseks sõlmitud võrgulepingut (st puudub nii tarbimis- kui tootmistingimustega võrguleping), siis esitatakse tasu liitujale.
- Kui kinnistu on võõrandatud või liituja volitus kinnistu kasutamiseks on lõppenud, siis rakendatakse mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu selle esitamise hetke kinnistu omanikule.
- Kui võrguühenduse suhtes on tarbimistingimustega võrguleping sõlmitud ja võrgulepingus ei ole tootmistingimustes kokku lepitud, siis tasu esitatakse ostjale, kes on tasu esitamise hetkel tarbimistingimustega võrgulepingu pool.
- Juhime tähelepanu, et kui kolme aasta jooksul alates liitumise valmimisest ei ole liitumislepingu kohaseid tootmistingimusi kasutusele võetud, siis pärast kolme aasta möödumist võrguettevõtja ei taga nimetatud tingimustel võrguühenduse kasutamise võimalust ning tasu mittekasutatud tootmisvõimsuse eest ei esitata.
Kes maksab tasu, kui puudub kehtiv võrguleping?
- Kui liitumise valmimise järgselt ei ole võrgulepingut sõlmitud, siis esitatakse tasu liitumislepingu sõlminud liitujale. Kui kinnistu on müüdud, siis maksab tasu uus kinnistu omanik.
- Võrgulepingu puudumisel tasub kinnistu omanik.
- Kui kehtiv võrguleping lõpetada, siis tasub kinnistu omanik.
Kas ka mikrotootjad peavad tasu maksma?
Kuni 15 kW mikrotootjad tasu maksma ei pea.
2026. aastal täpsustatud elektrituruseaduse kohaselt rakendatakse mittekasutatud tootmisvõimsuse tasu ainult üle 15 kW võimsusega tootmisseadmete kasutamisel.